Päevaretk Šventojisse

Hotellist Ahvisillani on mööda rannikuäärset jalgrattateed umbes 15 kilomeetrit. Rada on osa EuroVelo 10 marsruudist ja kulgeb läbi männimetsade ja luidete, peaaegu kogu tee autodest eemal. Rahuliku 12–15 km/h kiirusega kestab sõit ühes suunas tund või veidi rohkem.

‍

• Jalgrattarendipunkte on nii Palangas kui ka Šventojis, näiteks Kurortų pramogos (tel +370 699 92580).
• Palangas ei tohi jalgrattaga sõita sillal ega Birutė pargis ning 1. juunist 1. septembrini ka J. Basanavičiuse tänaval.
• Kui sõidad pärast tormi, tasub teel peatuda mere ääres: ka Šventoji randades korjatakse merevaiku.

Palanga kohalikke busse opereerib UAB Vlasava. Hotellist on kõige lihtsam jalutada peatusse „Centras“ (umbes 15 minutit): sealt sõidab buss nr 3 umbes 25 minutiga peatusse „Tiltas“, kohe Ahvisilla juures. Buss nr 4 väljub Palanga bussijaama 14. platvormilt (jalgsi umbes 22 minutit) ning sõidab Šventojist ja Būtingė kirikust mööda Būtingė terminalini.

‍

Sõiduplaan muutub koos hooajaga ja väljaspool hooaega võib busside vahe olla kaks tundi, seega kontrolli enne minekut: buss nr 3, buss nr 4. Maksta saab juhile sularahas või kaardiga või kasutada rakendust Ticket Klaipėda.

• Ahvisild (1973) kõigub iga sammu all. See on Šventoji sümbol ja koht, kus kõik kohtuvad.
• Mere Tähe kiriku torn. Vaateplatvorm on umbes 40 m kõrgusel, maapinnast 200 astet. Ülevalt paistavad sadam, meri ja selge ilmaga ka Palanga. Torn on avatud hooajal, kuid külastus tuleb eelnevalt kokku leppida koguduse preestriga telefonil +370 687 17613.
• Puidust Stella Marise kabel (1929) jõekaldal. Räägitakse, et tormist pääsenud kalurid tõid ehitusmaterjalid kohale praamiga. Selle kell valati Königsbergis 1608. aastal.
• „Kaluri tütred“ (1982): kolm tüdrukut sadama sissesõidu juures luidetes, pilk merel.
• Žemaitide pühapaik: kaksteist tammepostit luitel, kus peetakse vanu aastaajapühi.
• Tuletorn (1957, 39 m) on aiaga piiratud, nii et seda saab vaadata ainult väljastpoolt.

Šventoji oli sadam juba 13. sajandil ja 17. sajandil kauplesid siin inglise kaupmehed. 1701. aastal hävitas Rootsi laevastik sadama ning blokeeris selle kivide ja liivaga. Pärast Esimest maailmasõda kuulus Šventoji Lätile ja 1921. aastal andis rahvusvaheline vahekohtukomisjon selle Leedule.

‍

11. septembril 2026 algas kahe uue välismuuli ehitus: lõunapoolne on 647,5 m ja põhjapoolne 402,5 m pikk. Tööd kestavad umbes kaks aastat. Lõunamuulile on kavas 9 m laiune promenaad, kuid praegu on jõesuue ehitusplats: arvesta aedadega ja ära looda jalutuskäigule mööda muuli.

‍

Arheoloogid leidsid Šventoji ümbrusest 42 kiviaja asulat, kuid kohapeal pole neist midagi näha: leiud hoitakse Palanga Merevaigumuuseumis ja Leedu Rahvusmuuseumis.

Šventoji lõunarand on 5,4 km pikk ja jagatud tsoonideks: üld-, naiste-, meeste-, nudisti- ja ligipääsetav rand ning 300-meetrine lõik, kus koerad on lubatud. See asub naisteranna põhjaküljel, kuid järgi alati kohapealseid silte.

‍

Üle Ahvisilla on põhjarand, mis ulatub kuni Lätini. Piiritähis LT-LV 0001 seisab seal, kus piir jõuab mereni, sillast mööda liiva jalgsi umbes 4 km. Teed ei ole, nii et võta kaasa vett ja isikut tõendav dokument.

• Du malūnai, Šventosios g. 6: perekonnarestoran omaküpsetatud leiva, gira (leivakalja) ja suitsukalaga, väljas mänguväljak ja sees mängunurk.
• Vikingas, Kopų g. 6, ja Nendrinė pastogė, Miško takas 24: avatud suvehooajal.
• Prieš vėją, Jūros g. 38: jalgrattatee ääres, suvel iga päev ja väljaspool hooaega nädalavahetustel.
• Auksinės kopos, Jūros g. 30: hotellirestoran juhuks, kui kõik muu on juba suletud.

‍

Lahtiolekuajad muutuvad koos hooajaga, nii et kontrolli neid enne teeleasumist.

• Jaanipäev (Joninės), juuni lõpus: laat Jūros tänaval, laulud žemaitide pühapaigas ja tulerituaal jõesuudmes.
• Silmupüük: 2026. aastal kanti Šventoji silmupüügi traditsioon Leedu vaimse kultuuripärandi nimistusse.
• Balti ühtsuse päev, september, Palangas ja Šventojis.
• Jõulukuuse süütamine jalakäijate väljakul, detsembri algus.