Pajūrio regionaalpark

Pajūrio regionaalpark asutati 24. septembril 1992 ja see ulatub vanast Palangast Klaipėda servani. Üle poole selle 5865 hektarist on Läänemeri, nii et park kaitseb ka seda, mida kaldalt ei näe: rannikuvett, kus talvitavad aulid ja kuhu külmadel kuudel koguneb merele üle 10 000 linnu.

‍

Maismaal kaitseb see haruldast kivist, kõrgkaldaga rannikut, luiteid ja luiterohumaid. Väike võtmehein kasvab Leedus ainult siin. Pargis on registreeritud umbes 140 linnuliiki.

‍

Alates 2023. aastast haldab parki Väike-Leedu kaitsealade direktoraat. Pargi vana veebileht enam ei tööta, nii et otsi ajakohast teavet aadressidelt mlietuva.lrv.lt ja saugoma.lt.

Olando kepurė („Hollandlase müts“) on umbes kilomeetri pikkune Läänemere rannikukõrgkallas Karklė ja Giruliai vahel, mis tekkis 12–15 tuhat aastat tagasi. Selle tipp on umbes 24 meetrit üle merepinna ja nõlv langeb 16–18 meetrit alla randa. Kaua oli see meremeestele maamärgiks: navigatsioonimärgid püstitati siia 19. sajandi alguses ja 1818. aastal kandis Preisi insener C. Wutzke nime kaartidele ja lootsiraamatutesse.

‍

Keegi ei tea kindlalt, kust nimi pärineb. Ühe loo järgi meenutab küngas merelt vaadates hollandi stiilis kalurimütsi. Teine seob selle 16. sajandi Klaipėda Hollandi asunikega. Igal juhul registreeris vaateplatvormi loendur 2025. aastal 362 946 külastust, mis teeb sellest pargi direktoraadi hallatavatest paikadest kõige külastatuma.

‍

Lained ja põhjavesi uuristavad kõrgkallast igal aastal umbes 50 cm tagasi. Need on välja uhtunud ka umbes 23 000 aasta vanuseid mammutiluid ning kaks neist leidudest on välja pandud Karklė külastuskeskuses.

Karklėt mainiti esimest korda 1253. aastal. 19. sajandi keskel paigutati selle talud nii, et igal õuel oli oma tee mere äärde. Praegu on see Leedu mandriranniku ainus säilinud kaluriküla, kus kasutatakse veel võrke, ja igal aastal peetakse siin tursa järgi nimetatud kalurite festivali Menkinė. Ka merevaiku püütakse sellel rannikul siiani: käsitsi, lainetes, väikeste võrkudega.

‍

Nemirseta asub pargi põhjaotsas, juba Palanga piires. Saksa keeles nimetati seda Nimmersattiks ja kuni Esimese maailmasõjani oli see Saksa keisririigi põhjapoolseim punkt. Alles on vana päästejaam ja osaliselt varemetes Kurhaus, mis ehitati 15. sajandi kõrtsi asemele. Nemirseta luited on hotellile lähim metsik loodus: jalgrattaga umbes 6 km.

• Jalgrattaga. Rannikuäärne jalgrattatee kulgeb Palangast läbi Nemirseta, Plazė, Karklė ja Olando kepurė kõrvalt Giruliaini ja Klaipėdani. Olando kepurėni on umbes 16 km, rahulikult sõites umbes tund. 2025. aastal loendati ainuüksi Karklė ja Nemirseta vahelisel lõigul ligi 150 000 jalgrattaläbimist.
• Autoga. Olando kepurė parklani umbes 18 km ja 22 min, külastuskeskuseni 16,5 km. Parklast on vaatekohani jalgsi umbes 500 m.
• Bussiga. Palangast Karklėsse otsebussi ei ole. Sõida liiniga 31 Klaipėda peatusse „Universiteto st.“, vaheta linnabussi nr 24 vastu ja välju peatuses „Olandų kepurės st.“ või „Pajūrio regioninio parko lankytojų centro st.“. Kontrolli sõiduplaane eelmisel päeval: stops.lt.

• Parkimine. Olando kepurė parkla on tasuline aasta ringi, 8.00–20.00. 2025. aastal maksis see 1. maist 15. septembrini 2,50 € tunnis ja ülejäänud aasta 1 € tunnis. Karklė Placio tänava parklad on tasulised ainult hooajal. Täiselektrilised autod ja puudega inimese parkimiskaardiga autod ei maksa.
• Külastuskeskus on pühapäeviti ja esmaspäeviti suletud. Väljaspool hooaega tasub ette helistada: +370 46 412 483.
• Plazės ujuda ei tohi. Järv asub range kaitsega alal ja seda saab nautida ainult linnuvaatlusonnist.
• Lõkked ja telgid ainult selleks ettenähtud kohtades, näiteks Kalotė järve puhkealal. Kaitsealal ei tohi matkaautos magada ega süüa teha, välja arvatud kämpingutes.
• Külastajapilet on vabatahtlik: 1 € päevas. See aitab katta radade hoolduskulusid.