Birutė park ja selle keskel asuv Tiškevičiuste palee on Palangas ainus koht, mida tasub vaadata olenemata ilmast, aastaajast ja vanusest. Sada hektarit puid, üks küngas, üks kabel, üks kivigrott ja üks Leedu huvitavamaid muuseume – kõik ühel marsruudil.
Prie Parko hotellist Merevaigumuuseumiga paleeni on umbes 900 m, jalgsi 12 minutit. Allpool kirjeldatud ringi jaoks koos muuseumiga varu kaks kuni kolm tundi.
Pargi pindala on 101,3 hektarit. Selle maastikuplaani koostas 19. sajandi lõpus krahvidele Tiškevičiustele prantsuse maastikuarhitekt Édouard François André koos poja René ja belgia aedniku Buyssens de Couloniga; pargi sümboolseks asutamisaastaks peetakse 1897. aastat.
See ei ole lihtsalt metsatukk mere ääres. André kavandas vaatesihid, mis toimivad tänaseni: palee parterilt juhitakse pilk kaugusesse ning teed on rajatud nii, et ära eksida on raske, kuid ometi keerad ikka kuhugi kõrvale, ise seda plaanimata.
Pargis kasvab kuni 250 liiki sissetoodud puid ja põõsaid ning umbes 370 liiki looduslikke rohttaimi, neist 24 on Leedus haruldased. Suvel on avatud oranžerii – 1. juunist 31. augustini iga päev kell 10.00–19.00.
1960. aastal kuulutati see riiklikult kaitstavaks botaanikapargiks, nii et tänapäeval on see korraga 19. sajandi mõisaaed, botaaniline kogu ja tavaline linnapark, mida mööda palangalased tööle jalutavad.
Neorenessansslik palee ehitati 1897. aastal krahv Feliksas Tiškevičiusele. Selle projekteeris saksa arhitekt Franz Heinrich Schwechten, tollal üks Berliini tuntumaid arhitekte.
Lõuna poolt ümbritseb paleed poolringikujuline roosiaed ning peafassaadi ees asub purskkaevuga parter – just seal tehakse enamik Palanga fotosid. Suvel õitsevad roosid, kevadel ja sügisel tuleb paremini esile parteri enda geomeetria.
Palees asub Palanga Merevaigumuuseum, Leedu Rahvusliku Kunstimuuseumi filiaal. Püsinäitus täidab 15 saali ning räägib merevaigu tekkest ja inklusioonidest kuni ehteteni.
Muuseum on esmaspäeviti ja riigipühadel suletud ning pühade eel suletakse see tund aega varem. Viimane sissepääs on tund enne sulgemist – see on kõige olulisem number, mida meeles pidada, kui plaanid õhtust külastust. Giidiga ekskursioone korraldatakse teisipäevast reedeni ja need tuleb eelnevalt kokku leppida.
Pargi lõunaosas asuv küngas on selle paiga vanim osa. Legendi järgi elas siin preestrinna Birutė, enne kui vürst Kęstutis ta naiseks võttis; nende poeg oli Vytautas. 1989. aastal leidsid arheoloogid künkalt paganliku kultuse jälgi, nii et legendil on ka käegakatsutav alus.
Tipus seisab kaheksanurkne uusgootika stiilis Püha Jüri kabel, mis ehitati punastest tellistest 1869. aastal arhitekt Karol Majeri projekti järgi. Selle vitraažaknad pärinevad 1976. aastast.
Aastakümneid tallati tippu vabalt ja arheoloogiline kultuurkiht sai tugevasti kannatada. Tänapäeval palutakse külastajatel ronida üles ainult rajatud treppe ja radu mööda – see on ainus viis säilitada seda, mis on alles.
Künkalt viib rada otse mere poole, nii et paljud lõpetavad marsruudi siin: kabelist veeni on vaid mõni minut.
Lihtsaim variant: sisene parki S. Dariuse ja S. Girėnase tänavalt ja suundu palee poole, möödudes teel Lourdes'i grotist ja skulptuurist „Eglė, nastikute kuninganna”. Palee juures külasta muuseumi, mis väärib vähemalt tundi, siis pööra lõunasse ja roni Birutė künkale.
Künkalt laskud alla mere poole ja tuled tagasi mööda Armastuse alleed või lihtsalt mööda randa. Ring võtab ilma muuseumita umbes tunni, koos muuseumiga kaks kuni kolm.
Marsruut sobib sama hästi ka talvel: park on avatud aasta ringi ning väljaspool hooaega on muuseum nii odavam kui ka tühjem.
