Žemaitija rahvuspark

Aastatel 1960–1962 ehitas Nõukogude armee Plateliai järve äärde Plokštinė metsa Nõukogude Liidu esimese maa-aluse ballistiliste rakettide stardibaasi. Umbes 10 000 sõdurehitajat kaevasid 27-meetrised šahtid käsitsi, labidatega, „nagu kaeve“. Aastatel 1963–1978 seisis siin neli termotuumalõhkepeaga raketti R-12, mis olid suunatud Lääne-Euroopa linnadele. Sihtmärke vahetati iga paari aasta tagant, kuid ühtegi raketti ei lastud kunagi välja. Väed lahkusid 18. juunil 1978, asemele tuli pioneerilaager ja muuseum avati külastajatele 2012. aastal.

‍

Maa all liigud mööda koridori, mille põrandal on valge joon, näed taastatud juhtimisruumi, komandöri kabinetti ja sidesõlme ning vaatad alla päris raketišahti. Külma sõja näitus, rakettide mudelid ja tuumaplahvatuse simulatsioon endises laos jätavad mulje isegi teismelistele, kellele muuseumid ei meeldi. Poole kilomeetri kaugusel asub endine sõjaväelinnak: umbes kümmet hoonet saab vaadata väljastpoolt ning 2025. aastal lisandusid infotahvlid ja linnaku 3D-mudel.

Selle kummalise ja kauni aia lõi iseõppinud kiviraidur Vilius Orvidas (1952–1992), kiviraidurite suguvõsa kolmas põlvkond. 1973. aastal, sõjaväest naasnuna, hakkas ta koos isaga koju vedama rahnusid, mis nõukogude maaparanduse käigus pidid õhku lastama. Sama tegi ta sajandivanuste puude, kändude ja lammutatud taludest pärit vanade tööriistadega. Neist kasvasid välja religioossed ja kunstilised kompositsioonid, mis nõukogude võimudele ei meeldinud. 1989. aastal sai Viliusest frantsiskaan, vend Gabriel, ja 1992. aastal suri ta ootamatult talus töötades.

‍

Rajad viivad kivide, puuskulptuuride ja vanade esemete vahel, „sealhulgas isegi tank“. Külastajaid kutsutakse suurt kella ise lööma. Kividele ja puitkonstruktsioonidele ronida ei tohi ning lastel tuleb silm peal hoida. Kohvikut ei ole, nii et pikemaks külastuseks võta kaasa suupisteid.

Plateliai järv on Žemaitija suurim ja sügavaim järv: umbes 1200 ha ja ligi 50 m sügav, seitsme saarega. Legendi järgi rippus niitude kohal kolm päeva tohutu must pilv, kuni üks vana naine hüüdis „Kāp platē lėij!“ („Kui laialt sajab!“), ning pilv kukkus alla ja muutus järveks. 15. sajandil seisis Lossisaarel vürstilinnus, mida ühendas Šventorkalnise poolsaarega ligi 300 m pikkune puusild.

‍

18. sajandi lõpust kuni 1940. aastani kuulus Plateliai mõis Prantsuse krahvidele de Choiseul-Gouffier'dele. Puidust palee põles 1943. aastal maha, kuid tall, ait ja rehi on säilinud. Tallis asuvas vastlamuuseumis on üle 300 maski: Plateliai oli oma Užgavėnėse poolest kuulus isegi nõukogude ajal, kui see püha oli keelatud. Mõisapargis kasvab Nõiasaar, Leedu jämedaim saarepuu, mille ümbermõõt on 7,56 m.

• Esmaspäeviti on Orvidaste talu, Plateliai mõisa näitused ja külastuskeskus suletud. Külma sõja muuseum on avatud iga päev, nii et ehita päev selle ja järveäärse jalutuskäigu ümber, näiteks 4 km pikkune Šeirė loodusrada.
• Detsembrist veebruarini on Orvidaste talu suletud. Sõida otse Külma sõja muuseumi ja sealt edasi Plateliaisse (teisipäevast laupäevani).
• Pühapäeviti väljaspool suve on Plateliai mõisa näitused ja külastuskeskus suletud.
• Juuli alguses toimuvad Žemaičių Kalvarija suured kirikupühad (2026. aastal 1.–12. juulil). See on erakordne elamus, kuid liiklus läbi aleviku on aeglane ja parkimiskohti napib.

‍

Sellist päeva ühistranspordiga teha ei saa: bussid Plungėst Plateliaisse sõidavad ainult varahommikul ja õhtul ning Külma sõja muuseumini ei sõida ükski.

Koolieelikud pääsevad Külma sõja muuseumi tasuta, kuid lapsed peavad olema täiskasvanuga ja lapsevankrid ei ole maa all lubatud. Maa-alune osa ei ole kohandatud liikumispuudega inimestele: nemad saavad külastada külastuskeskust ja välinäitust. Oktoobrist aprillini korraldab muuseum vanuserühmadele programme, näiteks põgenemismängu „Operation SS4 Sandal“ alates 16. eluaastast; need tuleb ette broneerida.